1918. aastal loodud ja 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariik on ajalooline osa Läänemere kultuurimaastikust. See hõlmab ­ajaloolisi Eesti kubermangu alasid, Liivimaa kubermangu põhjaosa ning Saaremaad, Hiiumaad ja Muhu saart. Kuni iseseisvuse saavutamiseni ning aastatel 1940–1991 oli see maa ja rahvas ­mitme võõrvõimu meelevallas. Alguses olid need ristiusustamise käigus siia tulnud taanlased ja Saksa mõõgavendade ordu, seejärel õnnes­tus Saksa ordul juba 13. sajandil suur osa territooriumist oma võimu alla koondada. Reformatsioon tõi kaasa orduriigi lõpu ning see äratas mitme võõrvõimu huvi nende alade vastu. Põhja-Eesti läks vabatahtlikult Rootsi kuningriigi alluvusse, Liivi­maa aga hertsogiriigina Poola-Leedu aadlivabariigi koosseisu ning Saaremaa liideti Taaniga. 1629. aastal vallutas Rootsi ka Põhja-Liivimaa ja Saaremaa, kuid 1721. aastal õnnestus Vene tsaaririigil Eestimaa, Liivimaa ja ­Saaremaa vallutada ning ­muuta need alad Venemaa provintsideks. Alates 1795. aastast kuulus viimanegi osa Ida-Baltikumist, endine Liivimaa hertsogkond, Vene tsaaririigi koosseisu. Sellele järgnenud Eesti Vabariigi ­loomine lõpetas võõrvõimude valitsemise kuni nõukogude okupatsioonini aastatel 1940–1991. Läänemeri oli keskajast alates olulisim liiklus- ja kaubatee selle ääres asetsevate piirkondade vahel. Ikka ja jälle peeti sõdu, et alade üle võimu saavutada ja selle käigus muudeti korduvalt sõja tallermaaks ka Eesti. Varasest uusajast iseloomustas Läänemere piirkonna põllumajan­dust mõisamajapidamine. Tänu suuri alasid hõlmavatele mõisa­maadele said mõisapidajad tegutseda sisuliselt konkurentsivabalt. Ainult Skandinaavia maades, eriti Rootsis, leidus suurte mõisate kõrval hulganisti ka iseseisvalt majandavaid talupidajaid. Rüütlimõisate keskused olid härrastemajad, mille arengulugu kirjeldatakse käesolevad raamatus. Mõisate arengut mõjutasid nii Läänemere kaudu ­toimuv kultuuri- ja teadmiste vahetus kui ka pidevalt muutuvad võimu­vahekorrad

7 Sissejuhatus 8 Vallutus ja misjonitöö 9 Taani kastell-linnusest ordulinnuseni 10 Saksa ordu ja tema linnused 13 Vasallilinnused ja nende saatus 14 Reformatsioon ja uued ümberjaotumised 15 Odulinnuste uued kasutusalad 16 Uued mõisad 18 Rootsi võimu laienemine 19 Sõjad 21 Vanad omandid uutes kätes 22 Esimesed baroksed härrastemajad ja nende eeskujud 24 Vene valitsuse algus 25 Paljude sõdade järgne Uusikaupunki rahu 26 Kivid Sankt Peterburgi jaoks 29 Rüütelkonnad ja nende privileegid 30 18. sajand – mõisate õitseaeg 36 Suur mõis väiksel saarel 38 Salapärased sugulussidemed 40 Mitme stiili vahel 44 Laienenud majad 49 Ruumide kaunistused 50 Prantsuse eeskuju kogu Euroopale 52 Kaunistav soojus 54 Väravahooned ja piirdemüürid 56 Vene tsaari ainuvalitsus 57 Uued eeskujud arhitektuuris 58 Euroopa kunst ja itaalia arhitektuur 60 Individualist uue ja vana vahel 64 Uus kuub vanadele hoonetele 68 Primus inter pares 70 Palladio saadab tervitusi 74 Inglise maastikupargid 78 Neogootika saabumisest Eestisse 82 Mõis Friedrich von Bergile 84 Tagasihoidlikkus on voorus … 86 Uus renessanss pärast uut gootikat 88 Ajalugu ilma ilusa lõputa 90 Šoti loss Peipsi järve lähedal 92 Tuudorgootika ja juugendstiili vahel 95 Arhitekt Riiast ehitab Soome juugendstiilis 97 Vene puithooned Balti mõisates 98 Inglise heimatstiil Eesti kirjamargil 100 Verine pühapäev Sankt Peterburgis ja selle tagajärjed … 102 Lõhutud härrastemajade kiire ülesehitus 104 Eesti Vabariik 1918 105 1919 aasta maareform 106 Uute kasutusvõimaluste otsingul 108 Mõisakoolid – balti fenomen 110 Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 112 Mõisad sirbi ja vasara all 116 Eestlaste poolt päästetud baltisaksa mõisahooned 118 Eesti Vabariik 1991 120 Raske pärand ja palju julgust 124 Kirjandus 125 Fotode register 125 Koharegister saksa keeles 126 Koharegister eesti keeles 128 Autor, fotograaf ja tõlkija 128 Impressum